English Romanian Lithuanian Portugese Estonian Leonardo  
Promotor: Politehnica University of Bucharest
 Records
Teave väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) kohta

Kohe kui inimesed hommikul tõusevad, alustavad nad inimkonna loodud esemete - mööbli, arvutite, tarkvara, telefonide, televiisorite, pesumasinate, majade, autode, MP3-mängijate, rongide, kellade, kirjutusvahendite, päikeseprillide, hambaharjade, pliitide, riiete, jalanõude, ehete jms – kasutamist Enne esemete tootmist tuleb need aga välja mõelda ja projekteerida. Nagu ütleb Euroopa Komisjon:
"Uuendusi peetakse tänapäeval peamiseks majanduskasvu soodustavaks jõuks. Just uued tooted ja teenused ning nende tegemiseks ja loomiseks kasutatavad uued meetodid toodavad majanduses lisaväärtust ning võimaldavad meil elatustaset parandada. Suure osa uuendusi, mis viivad uute ja paremate toodete ja teenuste loomiseni, on välja töötanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad (isegi kui lõpuks hakkavad vastavaid uudseid tooteid tootma ja massiliselt turustama just suuremad firmad) ning seetõttu on Euroopa Komisjoni eesmärk tutvustada uuendustegevust väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele kogu Euroopas."
Just need äriühingud ja eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on võimelised looma uusi lahendusi/tooteid ja protsesse, on konkurentidega võrreldes eelisseisundis. Tegelikult on tehtud mitmeid uuringuid, näiteks ühendkuningriigi projekteerimisnõukogu (Design Council) poolt, mis toovad välja selge seose hea disainilahenduse ja majandustulemuste vahel. Kõnealuste uuringute kohaselt kajastub disainilahenduse positiivne mõju peaaegu kõikides majandustulemuste näitajates, sealhulgas turuosas, selle suurenemises, tootlikkuses, aktsia või osa hinnas ja konkurentsivõimes.
Samas tuleb ärevusega märkida, et Maailma Majandusfoorumi 2007.–2008. a ülemaailmse konkurentsivõime aruandes avaldatud tulemused paigutavad mitmed uued Euroopa Liidu liikmesriigid innovatsiooni pingereas madalatele kohtadele ja neist vaid üks (Eesti) on esimese 30 seas. Kui uurida lähemalt neid põhjusi, miks on paljud uued Euroopa Liidu liikmesriigid (näiteks Malta, Leedu ja Rumeenia) innovatsiooni pingereas madalatel kohtadel, siis näeme, et see tuleneb vähestest uudsust tagavatest teguritest. See kajastub ka Euroopa Liidu innovatsiooni tulemustabeli riikide aruannetes. Arvestades Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu, ei aita selline innovatsiooni olukord kaasa Lissaboni strateegia (2002) eesmärgile teha Euroopast kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandus maailmas. Teadmistepõhise majanduse küpsedes peame andma väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimalused ja oskused, mis tagavad kasvu ja majandusliku edu. Info- ja sidetehnika tõhus kasutamine kogu väärtusahela ulatuses võimaldab firmadel parandada oma tootlikkust ja efektiivsust ning muudab nad konkurentsivõimelisemaks. Arvutidisain on üks selliseid info- ja sidevahendeid. Arvestades selle tähtsust Euroopa majanduse konkurentsivõime seisukohalt, on innovatsioon üks taaskäivitatud Lissaboni strateegia nurgakive majanduskasvu ja töökohtade arvu suurendamisel. On selge, et Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate aktiivne abistamine ja motiveerimine on kiireloomuline küsimus. Seega, pakkudes terviklikku koolitus- ja juhendamisteenust niisugustes valdkondades nagu innovatsioonijuhtimine kui projekteerimismeetod ning raal- ja koosprojekteerimine, aitame Euroopa Liidu väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel, sealhulgas neil, kes asuvad uutes Euroopa Liidu liikmesriikides, parandada oma uuenduslikkuse potentsiaali.
Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni ettepanekus KOM (2006) 418 (lõplik), on tööstuslik üleilmastumine proovikivi, millega toimetulekuks on vaja uusi haridus- ja kutseõppesüsteeme. Piisab, kui mainida, et 2004. aastal olid 75 miljonit Euroopa Liidu kodanikku madala kvalifikatsiooniga töötajad (32% tööjõust) ning et 2010. aastaks on põhiharidusega töötajatel võimalik täita vaid 50% töökohtadest. Vaid 10,8% Euroopa täiskasvanutest osaleb formaalses, mitteformaalses või informaalses elukestvas õppes, mis jääb kaugele maha Euroopa Liidu eesmärgist, milleks on saavutada 2010. aastaks vastavaks näitajaks 12,5%. See võib suure tõenäosusega tuleneda kõigile teada olevast asjaolust, et inimestel, kes töötavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus on vähe töötajaid, on keeruline leida aega kutseõppekursustel osalemiseks ning hoida samal ajal tasakaalus töö- ja pereelu kohustusi.
Kuid nagu ütleb Euroopa Komisjon:
"Tehnika toel toimuv elukestev õpe on see, millest tuleb lähtuda nende töötajate oskuste arendamisel, kes teevad Euroopas teadmistepõhist tööd eesmärgiga luua konkurentsivõimeline ja teadmistel põhinev majandus. Et muuta pidev või elukestev õppimine tegelikkuseks suurele hulgale Euroopa töötajatele, tuleb oluline roll omistada info- ja sidetehnikale. Kuna inimesed võtavad enda erialaste oskuste arendamisel suurema vastutuse, peab neil olema juurdepääs tööga seotud õppimisvõimalustele kogu elu jooksul. Inimesed soovivad õppida neile vajalikus kohas, ajal ja viisil – kontoris, tehases, kuhugi teel olles."
Kõik need tõsiasjad põhjendavad vajadust töötada välja terviklik kutseõppe- ja juhendamissüsteem ka arvutidisaini valdkonnas, sest see aitaks joonestus-/projekteerimisfirmades töötavatel inimestel tegeleda tõhusa elukestva õppega, mis parandab Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonialaseid oskusi.
Seega on euCAD-projekti üldine eesmärk töötada välja uuenduslik süsteem, mille kaudu saab just laienenud Euroopa Liidu tingimustes toetada täiskasvanuid tööstusvaldkonnas rakendatavate kahe- ja kolmemõõtmelise arvutidisaini alaste teadmiste omandamisel kas kodus või töökohal ning tunnustada vastavaid oskusi.



 
 
Vormi ülaosaLiikmetele mõeldud lehekülgede vaatamiseks peate sisse logima
 
 Kasutaja:
 
 
Salasõna:
 
 
 
Värskeimad uudised:
Records Second Consortium Meeting

The second consortium meeting will be held in Malta, 26th of March -28th of March 2009. Host: MECB Ltd.

Konsortsiumi esimene kohtumine

Konsortsiumi esimene kohtumine toimub Leedus Kaunases ajavahemikul 18. kuni 20. detsembrini 2008. Võõrustaja: Infotehnoloogia Instituut.